Õppetöö toimub õpilasele vabal ajal (koolieelse lasteasutuse, alus-, põhi-, üldkeskhariduse õppetegevusest vabal ajal).
Õppeaasta jaguneb õppeperioodiks ja õppevaheaegadeks.
Õppeperiood algab 1.septembrist ja lõpeb 31.mail.
Õppevaheajad määratakse direktori käskkirjaga.
Õppevaheaegadel rakendatakse erinevaid õppevorme.
Õppetöö peamiseks vormiks on õppetund, mille maht esitatakse akadeemilistes tundides. Üks akadeemiline tund kestab 45 minutit.
Õpetus põhineb õpilaste individuaalsete erinevuste arvestamisel. Sõltuvalt huvialast ja õpilase vanusest kasutatakse õppekorralduses erinevaid õppevorme ja –meetodeid:
Õpet korraldatakse ka väljaspool huvikooli ruume (õues, looduses, muuseumis, keskkonnahariduskeskuses, ettevõttes, asutuses, taludes jne) ning virtuaalses õppekeskkonnas.
Õppetöö maht võib õppeaastate lõikes erineda, sõltudes huviala ainekavast, õpetaja loovast tegutsemisest, grupi koosseisust ja muudest tingimustest.
Kooliastmed Õpilaste jagunemine kooliastmetesse ei sõltu reeglina nende vanusest, vaid personaalsest valmisolekust ja individuaalsetest võimetest osaleda antud kooliastme tegevuses. Sõltuvalt huviringi tegevuse eripärast võivad kooliastmed veel omakorda jaguneda (ettevalmistav, noorem, vanem, kesk).
Mudilased – 1 – 3 õppeaastat Lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali väljaselgitamine, sotsialiseerumise soodustamine ja koostööoskuste harjutamine.
Algaste – 1 – 3 õppeaastat Huvi äratamine ja hoidmine valitud huviala vastu; eelduste ja aluste loomine põhiõppele, koostööoskuste süvendamine.
Põhiaste – 1 – 8 õppeaastat Loomevõimete kavakindel arendamine, laste suunamine iseseisvale tegutsemisele ja otsimisele.
Vanem aste – 1 – 4 õppeaastat Erialase meisterlikkuse taseme tõstmine; iseseisvate tegutsemisoskuste rakendamine, mis on suunatud tulemustele.
Lisa-aasta(d) Omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine läbi juhendatud iseseisva loomeprotsessi